Ultraheli raseduse ajal: mis see on ja millal seda tehakse
Raseduse ajal tehtud ultraheli, pärast võimalikku CVS -i, on kõige olulisem sünnieelne uuring, mis aitab jälgida emakas kasvava loote arengut ja tervist. Klassikaline ultraheli tehakse ultraheliga ja seda saab teha igas kliinikus. Raseduse korral on ultraheli vajalik ja see määratakse otse günekoloogi poolt tavapärase rutiinina. Aga mis täpselt on "ultraheliuuring, kuidas see toimub? Millal seda tehakse?"
Kuidas ultraheli tehakse?
Ultraheli teostab radioloog, kes on spetsialiseerunud selle uuringu läbiviimiseks kasutatava instrumendi - ultraheli - kasutamisele.Klassikalises ultrahelis puistatakse geeli abil see osa, millele sond libistatakse. Seejärel suunab radioloog sondi üle tulevase ema kõhu, et visualiseerida lootel kujutis ekraanil. Viimaste tehnoloogiliste arengutega oleme jõudnud suure uudsuseni raseduse ultraheliuuringute jaoks: 3D -ultraheli.
Vaata ka
Ultraheli raseduse ajal: miks seda tehakse?
"Raseduse ajal tehtud ultraheli võimaldab, nagu me ütlesime, kontrollida loote mõningaid omadusi, jälgida ja jälgida selle arengut. See on valutu ja tekitab vaid kaks väiksemat pahameelt: vajadus esimesel ultraheli ajal saada täis põis. et paremini näha "emakat ja külmatunnet geeli pealekandmisel, mis võimaldab sondil ema kõhul paremini libiseda. Ülejäänud osas on see tavaline rutiinne läbivaatus, mille peavad kõik tulevased emad tingimata läbima.
Millal need tehtud on?
Raseduse ajal tehakse kolm ultraheliuuringut, iga raseduse trimestri kohta. Millal täpselt iga ultraheli tehakse ja mida näete igal seansil?
- Esimene ultraheli: tehakse 13 nädala jooksul pärast rasedust, see võimaldab teil määrata, mitu kuud on loode, arvutada sünnituskuupäev, kuid ennekõike võimaldab see kuulda loote südamelööke, mõõta selle verevoolu, kontrollida ema platsenta ja elundite tervislik seisund
- Teine ultraheli: seda nimetatakse ka morfoloogiliseks ultraheliks, seda tehakse 20. ja 22. nädala vahel ning see võimaldab mõõta kõiki loote vorme, mõista, kas see areneb normaalselt ja kas esineb väärarenguid. Mõõdetakse kolju, reieluu ja kõhu ümbermõõtu, jälgitakse liigutusi, südamerütmi ja loote kasvuseisundit.Morfoloogiline ultraheli võimaldab mõõta loote kuklat, et teada saada, kas on olemas trisoomia 21 (Downi sündroom) oht. Kahtluste korral kasutame täiendavaid katseid, näiteks tri -testi
- Kolmas ja viimane ultraheli: seda tehakse 30. ja 34. nädala vahel, see mõõdab lootevee mahtu, loote kasvu, pea asendit (juhul, kui on oodata põlve sünnitust) ja elutähtsate organite toimimist . Asendi ning ema ja beebi tervisliku seisundi põhjal hakkab juba aru saama, kas sünnitus toimub loomulikul teel või on vaja planeerida keisrilõige.
Kui palju maksab ultraheliuuring?
Avalikes kohtades käies on ultraheli tasuta. Eraasutuste maksumus varieerub iga eksami puhul 50–100 eurost, ulatudes 150 euroni morfoloogilise ultraheli eest, mis on kõige olulisem.
Alternatiivid klassikalisele ultrahelile
Lisaks traditsioonilisele ultrahelile, millest oleme siiani rääkinud, on ka transvaginaalne ultraheli, kus sond sisestatakse tuppe, selle asemel et seda üle kõhu lasta (see on transabdominaalse vaagna ultraheli puhul). Seda tüüpi ultraheli kasutatakse siis, kui on vaja paremini uurida ema reproduktiivset süsteemi, kontrollida selle tervislikku seisundit. Uuring, mis ei ole võimalik klassikalise ultraheli abil, mis ei suuda ületada keha rasvakihti, et saada tagasi emaka üksikasjalik pilt. Kui soovite kontrollida loote tervist, lähtudes samuti erinevatest muutujatest, võib arst määrata ka lootevee, võimaliku alates 16. nädalast. Amniotsentees ja CVS on edasised eksamid, need ei ole alternatiivid ultraheliuuringutele, mida igal tulevasel emal tuleb igal trimestril teha.
